Ligi 700 tööõnnetust lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötajat kaotas elu, teatas tööinspektsioon.
Eelmisel aastal juhtus sama ajaga 3424 tööõnnetust, millest 636 lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötaja surmaga.
Suurima tööõnnetuste arvuga tegevusalad on töötleva tööstuse sektorist – metalltoodete tootmine (367 tööõnnetust) ja puidutööstus (258 tööõnnetust). Mõlemas sektoris on tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud.
Ehitusel kui ühes ohtlikemas tegevusvaldkonnas on sel aastal juhtunud 267 tööõnnetust. Paraku on selles sektoris kasvanud raskete tööõnnetuste arv – 76 õnnetust olid rasked ning kaks lõppesid töötaja surmaga.
Tööõnnetuste põhjustena toob inspektsioon välja, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.
Tööinspektsioon tuletab meelde, et töökeskkonna riskide analüüs ja õige töökorraldus aitavad tööõnnetusi vähendada ja vältida. Ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja koos.
Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega.
